Bauernhof in Nord- EstlandHolzschnitt, J. Naha, 1942

ÖMV Inv.Nr. 50.463

Estonian Barn- dwellingWoodcut by J. Naha, 1942

19

Eesti

Eesti rehielamu

Tänapäeval võib vaid imeks panna kogumisampluaa ja teaduslike huvide geograafilist avarust,mida Euroopa etnograafiamuuseumide ja-seltside asutajad oma asutuste esimestel tegutse-misaastatel ilmutasid. Enamik neist ettevõtmistest- sealhulgas pole erand ka 1909. aastal Tartusserajatud Eesti Rahva Muuseum- sündis poliitiliste suhete pingeväljas, mida kujundasid nii riikideavalikud kui ka inimeste sisimas kantud rahvusliku eneseedendamise ja-avastamise manifes-tatsioonid. Tegevusele andis innustust päästmisidee, usk, et 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi algusetraditsioonilise kultuuri esemekollektsioonid aitavad seda kultuuri tulevaste põlvede jaoks säilitada.

1926. aastal ilmunud Eesti Rahva Muuseumi II aastaraamatus on nimekiri riikidest, millegamuuseum on alustanud raamatuvahetust. Sellesse loetellu kuuluvad nii Skandinaaviamaad,Suurbritannia, Hispaania, Šveits, Ungari, Itaalia, Bulgaaria kui Venemaa ja Siber. Austria asutustestkuuluvad nimekirja regionaalmuuseum Joanneum Grazis( Landesmuseum Joanneum), Viinisasuvad Antropoloogia Selts ja Austria Etnograafiamuuseumi juures tegutsev Etnograafia Selts( Verein für Volkskunde). Hoolimata 20. sajandi keskpaiga sõjakeerisest ja sellele järgnenudsündmustest on sidemed tugevad ka tänapäeval. Seetõttu on Austria Etnograafimuuseumistäielikult olemas mitte ainult ERMi aastaraamat kui Eesti olulisim etnoloogia- alane väljaanne,vaid ka hulgaliselt teisi Eesti etnoloogiat käsitlevaid väljaandeid, sh hiljuti asutatud ajakiri ProEthnologia. Paljud Ilmari Mannineni ja Gustav Ränga teosed on varustatud autorite pühendusegaoma Viini kolleegidele.

Mõlemad eelpool nimetatud autorid on oma uurimustes käsitlenud eesti rehielamut.Austria Etnograafiamuuseumist käesolevale näitusele valitud eksponaat on just sellest klassi-kalisest etnograafia valdkonnast. Aastail 1952-77 muuseumi direktoriks olnud Leopold Schmidtoli eriti huvitatud rahvakultuuri kajastavatest kunstiteostest. 1955. aastal annetas ta muuseumileJoh. Naha puulõike» Põhja- Eesti rehielamu«, mis pärineb 1942. aastast. Eeldatavasti kujutab seeEestis ja Põhja- Lätis üldlevinud talumaja, milles on ühendatud nii elamu, kuivati kui tall. Selliselerehielamule oli tüüpiline paks( u.25 cm) õlgedest kelpkatus. Kaev, puust õõnestatud küna, pukkalusja pesupali, nagu ka õues kanu söötev perenaine annavad sellele puulõikele lõpliku lihvi.